Samal ajal on paljudel tunne, et hoolimata pingutusest ei jõua sisu enam inimesteni nii, nagu varem, ja tulemused ei ole alati proportsioonis ajaga, mis sinna pannakse - peas on segadus ja feedi loobitakse kõike, mis pähe tuleb. Just siit algabki koht, kus tasub korraks peatuda ja küsida, kas probleem on tegelikult koguses või hoopis fookuses.
2026. aastal ei ole sotsiaalmeedia enam kindlasti see koht, kus võidab see, kes suudab kõige rohkem postitada, vaid see, kes suudab kõige selgemalt mõelda. Sisu, millel on mõte ja emotsioon, jääb inimestele meelde ka siis, kui nad kohe ei reageeri, samal ajal kui juhuslik ja täitepostitustest koosnev voog kaob kiiresti müra sisse. Seetõttu on praktiline küsimus mitte see, mida homme postitada, vaid miks üldse midagi postitada ja mida see peaks inimesele andma. Ma ikka armastan öelda, et huumor töötab alati, kuid ma pole siiani läinud sööma kohvikusse, kus pulli pärast kellelegi jäätis näkku löödi. Tore vaatamine, aga kliente tahaks ju ka! :) Seega vajab ka huumor kvaliteeti ja eesmärki.
Üha olulisemaks muutub järjepidevus, mitte viraalsuse jahtimine. Üks edukas postitus võib tuua hetkeks tähelepanu, kuid usaldus tekib siis, kui inimene näeb aja jooksul, et bränd või teenus mõtleb sarnasel viisil ja räägib arusaadavat keelt. See tähendab, et ei ole vaja iga kord midagi uut välja mõelda, vaid pigem tasub sama mõtet erinevatest nurkadest avada ja lasta sel settida. Nii tekib äratuntavus, mis on 2026. aastal olulisem kui ükski trend. Ära lase end eksitada mõttest, et sa oled seda juba korra öelnud, vaid mõtle, kuidas seda teisiti järjepidevalt edasi anda. Sinu eesmärk ja sõnum ju ei muutu.
Samuti tasub loobuda ideest, et sisu peab kõnetama kõiki. Mida laiemalt püüda rääkida, seda lahjemaks sõnum muutub. Tahaks saada 100 kärbest ühe hoobiga, aga lõpuks on sul vaja maksvat klienti, mitte pinisevaid putukaid. Palju mõjusam on rääkida selgelt ja ausalt nendele, kellele see päriselt korda läheb, sest just sealt tekivad vestlused, tagasiside ja päris huvi. Väiksem, aga kaasatud auditoorium on praktilises mõttes väärtuslikum kui suur, kuid passiivne jälgijaskond!
Mõõdikute roll ei kao kuhugi, kuid 2026. aastal ei ole need enam ainus otsustamise alus. Lisaks vaatamistele ja levikule tasub tähele panna ka vaiksemaid märke, näiteks seda, kas inimesed kirjutavad, tulevad tagasi või mainivad sind vestlustes. Need signaalid näitavad, et sisu on loonud seose, mitte kaose ja ainult hetkelise kontakti, ja just see seos on pikaajalise turunduse alus.
Kõige olulisem praktiline muutus on aga see, et rahulik ja läbimõeldud turundus muutub konkurentsieeliseks. Kui sisu ei ole tehtud paanika, kohustuse või hirmu pealt maha jääda, vaid teadliku otsusena, on seda ka tunda. Selline lähenemine ei väsita ei tegijat ega vaatajat ning aitab ehitada usaldust, mis ei kao esimese algoritmimuutusega.
Kui 2026. aastasse midagi kaasa võtta, siis ehk just see teadmine, et rohkem ei tähenda alati paremini ja et mõtlemine on osa turundustööst, mitte takistus selle ees. Sisu, millel on emotsioon ja selge mõte, ei vaja pidevat tõestamist, sest see leiab oma koha aja jooksul ja õigete inimeste juures.
Ma ei ütle, et oluline on vähem postitada, sest järjepidevus on päriselt ka kulda väärt! Eesmärk, selle sõnastamine ja planeerimine, kalendrisse lahterdamine ja distsipliin viib sihile - lihtne võrrelda näiteks jõusaalis käimisega. Turunduses aga sisu, millel on emotsioon!
Vastused puuduvad